Viimane tehnoloogilise innovatsiooni buumvasetööstustoimus selle sajandi kahel esimesel kümnendil, mil avakaevandamine, flotatsioonikontsentratsioon ja kajasulatus kohandati porfüürvase maakidega.

Kui välja arvata leostus-lahusti ekstraheerimine-elektroveotamine, on vase tootmise põhimeetodid püsinud muutumatuna 65 aastat. Veelgi enam, kuus kaevandust, mis avati aastatel 1900–1920, kuuluvad ka tänapäeval Ameerika Ühendriikide suurimate vasetootjate hulka.

Suurte edasiminekute asemel on vasetööstuse tehnoloogilised uuendused viimase 65 aasta jooksul seisnenud suures osas järkjärgulistes muutustes, mis võimaldasid ettevõtetel kasutada madalama kvaliteediga maake ja pidevalt vähendada tootmiskulusid. Mastaabisääst on olnud tõeline

vase tootmise kõigis faasides. Nii masinate kui ka inimeste tootlikkus on järsult kasvanud.

Selles peatükis kirjeldatakse lühidalt vase tootmise tehnoloogiat alates uurimisest, kaevandamise ja jahvatamise, sulatamise ja rafineerimise või lahustiga ekstraheerimise ja elektrotehnilise puhastamiseni. Peatükk algab ülevaatega politseiniku ajaloost tehnoloogia arengu kohta. Siis igaühe jaoks

Vase tootmisetapis vaadeldakse praegust tehnika taset, tehakse kindlaks hiljutised tehnoloogilised edusammud, vaadatakse läbi tõenäolised tulevased edusammud ning teadus- ja arendustegevuse vajadused ning arutletakse edasiste edusammude tähtsuse üle USA tööstuse konkurentsivõimele. Joonis 6-1

näitab pürometallurgia ja hüdrometallurgia voolutabeleid

2 vase tootmine. Tabelites 6-1 ja 6-2 on toodud nende protsesside kapslite kokkuvõtted.

1 PürometaIIurgia on metaI ekstraheerimine maakidest ja kontsentraatidest, kasutades keemilisi reaktsioone kõrgel temperatuuril.

2 Hüdrometallurgia on metallide taastamine maakidest veepõhiste lahuste abil.

Juba 6000 eKr leiti kohalikku vaske – puhast metalli – Vahemere piirkonnas punakate kividena ning vasardati riistadeks, relvadeks ja tööriistadeks. Umbes 5000 eKr avastasid käsitöölised, et kuumus muudab vase elastsemaks. Vase valamine ja sulatamine algas umbes 4000-3500 eKr (vt joonis 6-2). Umbes 2500 eKr ühendati vask tinaga, et saada pronksi – sulamit, mis võimaldas kasutada tugevamaid relvi ja tööriistu. Messing, vase ja tsingi sulam, töötati välja tõenäoliselt alles aastal 300 pKr

Vaske kaevandati esmakordselt (erinevalt maapinnast) Iisraelis Timna orus – mahajäetud piirkonnas, mis arvatakse olevat kuningas Solo Moni kaevanduste koht (vt joonis 6-3). Foiniiklased ja remanlased, kes töötasid Küprosel ja Lõuna-Hispaania Rio Tinto piirkonnas suuri kaevandusi, tegid varakult edu vase uurimise ja kaevandamismeetodite vallas. Näiteks leidsid roomlased Rio Tinto vase piirkonnast ligi 100 läätsekujulist maagikeha. Kaasaegsed geoloogid on leidnud vaid mõned lisamaardlad ja peaaegu kogu Rio Tinto kaasaegne toodang on pärit maagist, mille Remanid esmakordselt avastasid.

3 Rio Tintos kaevandasid remanid ülemise, oksüdeeritud osa maagist ja kogusid vask-Iadeni lahused, mis tekkisid aeglaselt läbi suIfiidsete maagikehade alla imbunud veest. Kui maurid keskajal selle Hispaania osa vallutasid, olid oksiidimaagid suures osas ammendatud. Õppides Rooma kogemusest imbumisega, töötasid maurid välja avakaevandamise, hunniku leostumise ja rauasadestamise tehnikad, mida kasutati jätkuvalt. Rio Tintos 20. sajandisse.

Suurbritannias töötati vaske ja tina maisiseinas ning kaubeldi foiniiklastega juba 1500 eKr. Remanid tõid Suurbritanniasse täiustatud metallilurgilisi tehnikaid.